Kogun siia mõned jupid Nginx konfiguratsioonist, mida tihti vaja läheb.
Laisk ja hajameelne inimene nagu ma olen, tegin kassidele automaatse söötja.
Uurisin ja mõtlesin, kuidas fotosid paremini organiseerida ja nendega ka lisainfot siduda. Pildikataloogidele andmebaaside loomine muudaks tagavarakoopiate tegemise tüütuks. Andmefailide kasutamisel oleks tulnud hakata andmestruktuurile mõtlema. Siis aga meenus EXIF.
Switchid ja ruuterid võivad ägedad olla, gigabitised, Jumbo Frame toega ja mida veel, kuid kui on vaja suuri faile liigutada, siis peaksid ka võrgukaablite otsas olevad seadmed sellest kasu lõigata oskama. Üks väga lihtne nipp selleks on MTU (maximum transfer unit) suurendamine.
CRON on tööriist, millega saab protsesse ajakava järgi jooksutada. Üldine teooria on hästi seletatud Wikipedias, aga teen siia lühikokkuvõtte.
See blogi põhineb hetkel Jekyll staatilise blogi mootoril ja on hostitud GitHubis, kuid tavalisele blogijale käib selle kasutamine üle jõu. Sellepärast saigi vahepeal uuritud blogimootorit Ghost ja selle tasuta hostimise võimalusi ning dokumenteerisin nüüd hiljem ka selle käigu.
Üritades ruuteritele uut elu sisse puhuda, olen end aeg-ajalt leidnud olkorrast, kus flash-mälu täis saab. USB-draiverid iseenesest võtavad juba üsna palju ruumi ära. Kui sinna juurde ka veel veebiliides ja midagi veel lisada, on väiksema mäluga ruuteritel mõõt täis. Selle vastu aitab kui sisemise flash-mälu asemel kasutada nt USB-mälupulka.
Mõnikord on mugav kui server teatud sündmuste peale teateid saadaks, et saaks kiiresti reageerida. Selle seadistamine pole üldse keeruline.
Interneti kiirus ei ole päris see, mis lubatud? Teeme skripti, mis Dockeri abiga aitaks jälgida, mis tegelikult toimub.
Kui vanal koduruuteril hakkas võrgupesasid väheks jääma ja juhtmevabasid seadmeid aina enam juurde tekkis, hakkas võrguühendusega aina enam probleeme tekkima. Tellisingi siis ära ruuteri TP-Link TL-WR1043ND ja switchi TP-Link TL-SG1008D.
Internet on algusest peale üles ehitatud usaldusele, kuid kahjuks leidub palju inimesi, kes seda ära kasutavad. Internetile avatud serveri veebi- ja SSH-serveri logides on üsna tavaline leida kummalisi ja lühikese aja jooksul korduvaid (ebaõnnestunud) päringuid. Seda isegi siis, kui server on ligipääsetav vaid IP-aadressi järgi ja keegi teine seda ei tohiks teada.
Mõtlesin Ubuntu serverile MOTD ehk Message of the day sõnumiks midagi vaimukat seadistada, mida sisselogimisel iga kord nädatakse - mõni ASCII pilt või kiri. Järgmine kord sisse logides olid mu muudatused juba kadunud. Selgus, et Ubuntus teade genereeritakse.
Erinevaid rakendusi proovides ja taustaprotsesse jooksutades hakkas mu DigitalOceani droplet veidralt käituma. Selgus, et 512 MB mälu oli pilgeni täis saanud. Swappi vaikimisi seal virtuaalserveritel pole, seega tuleb teha swap-fail.
Olen paaril korral kasutanud ELMO renditeenust ja pean tunnistama, et mulle elektriautod meeldivad. Samas omale veel ei ostaks - vara veel. Muidu oleksin viie aasta pärast see, kellel on väsinud akudega esimese põlve sõiduk, kui teiste autod sõidavad 1000+ kilomeetrit. Rentida aga tasub, kasvõi lõbu pärast.
OSX Mavericks uuendus viskab endiselt kaikaid kodarasse - uneprobleemid, puuteplaat teeb trikke, väga paljud äpid läksid katki.. Võiks lausa raamatu kirjutada! Nüüd avastasin veel, et mu vana ja ustav Arduino Duemilanove ei lase end enam programmeerida. Kus viga näed laita, seal tule ja aita, eksole.
Graafilisi liideseid erinevatele tööriistadele tekib aina juurde, kuid vana hea käsurea vastu ei saa siiski miski. Väga spetsiifilised tegevused võivad mõnikord aga väga tüütult pikaks kujuneda. Õnneks on selle peale mõeldud. Keerulisemaid käsklusi on võimalik oma suva järgi mugandada.
VPN on kasulik olles ühendatud kahtlases võrgus, näiteks parooliga kaitsmata wifis kesklinna kohvikus. Samas saaks läbi VPN-i ka näiteks Hulut või Netflixi kasutada. On ka olukordi, kus võrgus piiratakse väljuvat liiklust. Näiteks oled sattunud võrku, kus praktiliselt kõik peale veebiportide (80 ja 443) on kinni keeratud.
Kui brauseris on üle kümne tääbi lahti ja samal ajal tegeleda näiteks Java arendamisega, siis on üsna reaalne, et 8 GB mälust jääb aeg-ajalt väheks ja hakatakse kõvakettale swappima. SSD-ketta puhul pole kiiruskadu suur, kuid võib viimase elueale halvasti mõjuda. Odavaimaks lahenduseks on kerneliumoodul zRam, mis on alates Ubuntu versioonist 12.04 saadaval aptitude kaudu.
Sain sõrmed ligi seadmele Lacie CloudBox. Tegu on kena ja asjaliku võrgukettaga, mis põhineb Linuxil. Ülesseadmine oli väga lihtne - kaks juhet taha ja paari minuti pärast ilmus võrku avalik kataloog. Brauseriga NAS-i aadressile liikudes sai esmased seadistused kiiresti tehtud. Küll aga on veebiliides ja seadme üldine funktsionaalsus üsnagi piiratud. Mida muud kui rootime ära!
Redshift muudab pikad arvutikasutamised silmasõbralikumaks, sujuvalt ekraani värvitemperatuuri vastavalt päikese asukohale reguleerides. Kuna Eestis on valge aega väga vähe, on see väga mõistlik programmike arvutiga töötavatele inimestele. Päikese loojumisel muutub ekraan sujuvalt punakamaks, et üleminek oleks silmadele pehmem. Päevasel ajal omandab pilt sinaka tooni, et kompenseerida ümbritseva keskkonna valgustugevust.