IPv4-tüüpi aadresside puuduse tõttu on välja mõeldud ja tasapisi ka levimas IPv6. 32-biti asemel on aadressid 128-bitised. Sellest viimased 64 bitti on seadme aadress, mis teatud juhtudel tuletatakse väga lihtsa algoritmi teel seadme füüsilisest aadressist.
Panen kokku spikri, mis aitaks UNIX/Linux-põhiste süsteemide haldamisel abiks olla. Neid käskusid on üsna palju ja aeg-ajalt kipuvad meelest ära minema. Ehk tuleb kunagi hiljem kasuks.
Mõnda aega tagasi kirjutasin, kuidas OpenVPN serverit üles seada. See on päris tülikas protsess, olgugi, et seda tihti teha vaja pole. Dockeri abiga on selle ülesande (küll lihtsustatud, kuid siiski) täitmine imelihtne.
Elu tundus imelihtne ja -ilus hetkest, kui DigitalOceani avastasin. Hiljem tuli välja, et andis veelgi paremaks minna. Docker utiliseerib kõike seda, mida on pakkuda Linuxi konteineritel, kuid lihtsustab nende kasutamist oluliselt.
DigitalOcean(jah, see on referral:) pakub suhteliselt soodsat virtuaalserveriteenust. Siinkohal tutvustaks, kui lihtne on luua midagi, mida nemad ise dropletiks kutsuvad. Hinnad algavad 5 dollarist kuus ja server on kasutusvalmis ligikaudu minutiga. Proovitud, kinnitan ja kiidan.
Vanasti sai microsofti operatsioonisüsteemil kasutatud selliseid programme nagu Everest, AIDA, SpeedFan ja teisigi, et arvuti komponentide kohta hea ülevaade saada. Nüüd, kui mu põhiliseks keskkonnaks on Linux, otsisin välja ja panin kokku väikese tüki, kus nimetan mõned võimalused sarnaste tulemuste saavutamiseks.
Üks mugavamaid asju Debianil ja teistel sellesarnastel distributsioonidel on paketihaldur aptitude, millega saab ühe käsureaga terve hulga pakette paigaldada. Olles sellega harjunud, tunnen end teistel operatsioonisüsteemidel kui vangis. Õnneks on selle jaoks OSX jaoks loodud Homebrew ja Windowsi jaoks Chocolatey.
Rootisin just ühe Android telefoni ja mõtlesin, et kirjutaks selle siia üles, sest jäin tulemusega igati rahule. Tegemist on Samsung Galaxy Ace GT-S5830 nutitelefoniga aastast 2011 ja jooksutas Androidi versiooni 2.3.3.
Arduino arendusplaat maksab mitmeid kümneid eurosid ja iga projekti jaoks eraldi osta seda eriti ei raatsi. Mõttekam on koostada minimaalne vajalik skeem, mis on kordades odavam ja võib ka kodustes tingimustes mõõtudelt väiksem tulla.
Pool aastat tagasi sai D-Link DIR-620 ruuterit mobiilse kuumkohana katsetatud. Kaasasolev tarkvara oli 3G-ühendustega väga ebastabiilne. Isegi kui uusima peale uuendatud sai, kippus ühendus tihti katkema ja ruuter isegi hangus nii, et veebiliidesele ei pääsenud enam ligi ja aitas ainult tehase seadete taastamine. Sellele on lahendus!
Olen kuid püüdnud leida meediaplatvormi televiisorile, millest oleks mugav näiteks filme vaadata. Kunagi aastaid tagasi jäi mulle silma XBMC. Tegu on avatud lähtekoodiga ja suure kommuuniga meediakeskuse tarkvaraga. Asusin katsetama.
Väike OpenVPNi seadistamise kirjutis, mille ma mingi aeg maha märkinud olen.
Kui tekib vajadus oma linuxilisesse ID-kaardi tarkvara paigaldada, siis ei tasu kohe tormata id.ee lehele. Sellest pole vähemalt minul kunagi midagi head välja tulnud. Palju paremaid tulemusi võib saavutada esteid projekti abil. Wiki artiklite hulgas on paigaldusjuhendid ArchLinux, Fedora, Ubuntu ja Gentoo distrote jaoks. Hea töö, mehed!
Nüüdseks kasutult seisma jäänud WR703N ruuterile rakendusvõimalusi otsides avastasin, et üsna kerge vaevaga saab sellele lisaks jadapordile ka kaks GPIO klemmi tekitada. Hoiatan ette, et see on päris täpne töö ja mina ei vastuta, kui Teil midagi valesti peaks minema. Head häkkimist! :)
Arvutite vahel tihti SSH-ühendusi kasutades võib parooli sisestamine tüütuks muutuda. Lisaks ei pruugi parool alati ka kõige turvalisem lahendus olla. Saab ka ilma!
Raspberry Pi Raspbiani distributsioon on koostatud selliselt, et mahub napilt ära 2-gigasele mälukaardile. Mälukaartidele on küll üldselt tema sektorite kulumise ühtlustamiseks loodud mehhanism, mis tihedasti kirjutatavaid sektorid aeg-ajalt ümber tõstab, kuid see eeldab, et mälukaardil on piisavalt vaba ruumi. Kui mälukaardil on sama palju vaba ruumi, kui seda on kasutuses, võib tema eluiga pikeneda enam kui kaks korda. Raspiani jaoks on väga mõistlik kasutada vähemalt 8 GB SD-kaarti.
Tekkis tahtmine torrentite jagamine keskseks ja mugavaks teha ilma, et peaks suurt arvutit selleks pidevalt töös hoidma. Samas võiks olla ka keskne koht, kus pilte ja videosid hoida ja neid vajadusel telekasse striimida. Raspberry Pi tundub selle jaoks hea lahendusena.
Üks printer, palju arvuteid? Mõnikord tahaks nutitelefonist või tahvelarvutist ka printida? Seadistame vana printeri Raspberry Pi abil võrgu- ja pilveprinteriks!
Kuna Raspberry Pi võimekus pole just kiita, vaatamata tema üsna heale graafikakiirendile, siis enamus ajast töötab ta mul “peata” ehk siis ilma monitori, hiire ja klaviatuurita. Samas on minu mudel veel vanemat tüüpi, millel on 256 MB mälu. Sellisel juhul võib üsna kiiresti puudu jääda mälumahust ja mõistlik on CPU ja GPU mälujaotust muuta.
Üks üsna kasulik otstarve Raspberry Pi jaoks võiks olla netiraadio mängimine. Proovisin seda realiseerida ja dokumenteerin selle siia maha.