GitHub Coderwall Stack Overflow Google+

NodeJS on väga populaarne platvorm. Kuidas seda Raspberry Pi peal jooksutada? Kohe saame teada!

TAR-käsk puust ja punaseks 13. oktoober 2016

tar on väga asjalik tööriist, millega saab suurema hulga faile üheks failiks kokku pakkida, kusjuures “pakkimise” all ei mõtle ma tihendamist ega kokkusurumist, sest seda tar iseenesest ei tee (ja see pole üldse halb). Neid arhiive nimetatakse tavaliselt “tarball-ideks”.

Kuna hetkel istuvad linnud pesadel ja munevad või hauduvad mune, siis tekkis tahtmine seda telekasse striimida. Telekas koos Raspbery Pi-ga, kus jookseb OSMC, on iseenesest olemas ja selle koosluse kasutamine osutus õnneks üsna lihtsaks.

CHIP ja iBeacon 6. märts 2016

Sain juba mõnda aega tagasi 9-dollarise mikroarvuti CHIP kätte ja kuna tal on Bluetoot Low Energy sisse ehitatud, siis esimene asi, mida ma sellega proovisin oli iBeacon protokolli matkimine.

Xiaomi Xiaoyi Ants kaamera 7. jaanuar 2016

Populaarsust on koguma hakanud üks Hiina firma nimega Xiaomi. Tootevalik on neil üsna lai, alustades käe peal käivatest aktiivsusmonitoridest ja lõpetades õhu niisutajatega. Nad on küll põhiliselt oma energia suunanud kohalikule turule, kuid ka mujal on hakatud nende toodete vastu huvi tundma. Siinkohal teekski algust nenete WiFi kaameraga.

Tekkis mõte proovida, kuidas Raspberry Pi valvekaamerana toimiks, kuna NoIR kaameramoodul ning ka mingi infrapunavalgusti on ammusest ajast juba olemas ja kasutust ootavad.

Miniruuterid 31. detsember 2014

Olen viimase aasta enda jaoks avastanud miniruuterid. Jõudluse poolest on nad võrreldavad meie pere esimese arvutiga, mis osteti 1998. aastal. Küll aga on nad mõõtmetelt ja energiatarve poolest sadu kordi efektiivsemad ning kuna otstarve on neil üldiselt üsna spetsiifiline, siis piisavalt võimsad ka. Teen ruuteritest väikese kokkuvõtte oma kogemuste ja Internetist leitu põhjal.

Kõige populaarseb SBC on vaieldamatult Raspberry Pi. Teen väikse kokkuvõtte selle organisatsiooni toodetest ja ka alternatiivides.

Eelnevalt olen kirjutanud, kuidas kogu OpenWRT tarkvara mälupulgalt jooksutada, see kord aga üksikute pakkide installimist nii, et põhisüsteem asub endiselt sisemälus.

Üldiselt on ressursipuudulikkuse tõttu ruuteritel süsteemilogi ehk syslog lahendatud mälus asuva ringpuhvrina, mis on teatud olukordades väga tülikas, sest vanad logiread kaovad sealt üsna kiiresti, et uutele ruumi teha.

Üritasin lahendada probleemi, kus veebirakendused erinevatest serveritest teevad rakendusesiseselt päringuid teistele veebilehtedele ja teenustele üle SSL/TLS ühenduse, omades igaüks oma komplekti sertifikaatidest, tehes nende uuendamise küllaltki tüütuks. Minu pakutud lahendus viib (de-)krüpteerimise vastutuse ja koormuse muudest rakendustest eraldiseisvaks.

Nginx konfigureerimisnippe 26. oktoober 2014

Kogun siia mõned jupid Nginx konfiguratsioonist, mida tihti vaja läheb.

Kassisöötja 21. oktoober 2014

Laisk ja hajameelne inimene nagu ma olen, tegin kassidele automaatse söötja.

Uurisin ja mõtlesin, kuidas fotosid paremini organiseerida ja nendega ka lisainfot siduda. Pildikataloogidele andmebaaside loomine muudaks tagavarakoopiate tegemise tüütuks. Andmefailide kasutamisel oleks tulnud hakata andmestruktuurile mõtlema. Siis aga meenus EXIF.

Switchid ja ruuterid võivad ägedad olla, gigabitised, Jumbo Frame toega ja mida veel, kuid kui on vaja suuri faile liigutada, siis peaksid ka võrgukaablite otsas olevad seadmed sellest kasu lõigata oskama. Üks väga lihtne nipp selleks on MTU (maximum transfer unit) suurendamine.

CRON spikker 24. september 2014

CRON on tööriist, millega saab protsesse ajakava järgi jooksutada. Üldine teooria on hästi seletatud Wikipedias, aga teen siia lühikokkuvõtte.

See blogi põhineb hetkel Jekyll staatilise blogi mootoril ja on hostitud GitHubis, kuid tavalisele blogijale käib selle kasutamine üle jõu. Sellepärast saigi vahepeal uuritud blogimootorit Ghost ja selle tasuta hostimise võimalusi ning dokumenteerisin nüüd hiljem ka selle käigu.

Üritades ruuteritele uut elu sisse puhuda, olen end aeg-ajalt leidnud olkorrast, kus flash-mälu täis saab. USB-draiverid iseenesest võtavad juba üsna palju ruumi ära. Kui sinna juurde ka veel veebiliides ja midagi veel lisada, on väiksema mäluga ruuteritel mõõt täis. Selle vastu aitab kui sisemise flash-mälu asemel kasutada nt USB-mälupulka.

Mõnikord on mugav kui server teatud sündmuste peale teateid saadaks, et saaks kiiresti reageerida. Selle seadistamine pole üldse keeruline.

Interneti kiirus ei ole päris see, mis lubatud? Teeme skripti, mis Dockeri abiga aitaks jälgida, mis tegelikult toimub.

Vanemad postitused »