GitHub Coderwall Stack Overflow Google+

Interneti kiirus ei ole päris see, mis lubatud? Teeme skripti, mis Dockeri abiga aitaks jälgida, mis tegelikult toimub.

Mõtlesin Ubuntu serverile MOTD ehk Message of the day sõnumiks midagi vaimukat seadistada, mida sisselogimisel iga kord nädatakse - mõni ASCII pilt või kiri. Järgmine kord sisse logides olid mu muudatused juba kadunud. Selgus, et Ubuntus teade genereeritakse.

Mälupuudus virtuaalserveris 22. jaanuar 2014

Erinevaid rakendusi proovides ja taustaprotsesse jooksutades hakkas mu DigitalOceani droplet veidralt käituma. Selgus, et 512 MB mälu oli pilgeni täis saanud. Swappi vaikimisi seal virtuaalserveritel pole, seega tuleb teha swap-fail.

OSX Mavericks uuendus viskab endiselt kaikaid kodarasse - uneprobleemid, puuteplaat teeb trikke, väga paljud äpid läksid katki.. Võiks lausa raamatu kirjutada! Nüüd avastasin veel, et mu vana ja ustav Arduino Duemilanove ei lase end enam programmeerida. Kus viga näed laita, seal tule ja aita, eksole.

Käsurida aliastega mugavamaks 11. detsember 2013

Graafilisi liideseid erinevatele tööriistadele tekib aina juurde, kuid vana hea käsurea vastu ei saa siiski miski. Väga spetsiifilised tegevused võivad mõnikord aga väga tüütult pikaks kujuneda. Õnneks on selle peale mõeldud. Keerulisemaid käsklusi on võimalik oma suva järgi mugandada.

VPN on kasulik olles ühendatud kahtlases võrgus, näiteks parooliga kaitsmata wifis kesklinna kohvikus. Samas saaks läbi VPN-i ka näiteks Hulut või Netflixi kasutada. On ka olukordi, kus võrgus piiratakse väljuvat liiklust. Näiteks oled sattunud võrku, kus praktiliselt kõik peale veebiportide (80 ja 443) on kinni keeratud.

Kui brauseris on üle kümne tääbi lahti ja samal ajal tegeleda näiteks Java arendamisega, siis on üsna reaalne, et 8 GB mälust jääb aeg-ajalt väheks ja hakatakse kõvakettale swappima. SSD-ketta puhul pole kiiruskadu suur, kuid võib viimase elueale halvasti mõjuda. Odavaimaks lahenduseks on kerneliumoodul zRam, mis on alates Ubuntu versioonist 12.04 saadaval aptitude kaudu.

LaCie CloudBox kodustamine 28. november 2013

Sain sõrmed ligi seadmele Lacie CloudBox. Tegu on kena ja asjaliku võrgukettaga, mis põhineb Linuxil. Ülesseadmine oli väga lihtne - kaks juhet taha ja paari minuti pärast ilmus võrku avalik kataloog. Brauseriga NAS-i aadressile liikudes sai esmased seadistused kiiresti tehtud. Küll aga on veebiliides ja seadme üldine funktsionaalsus üsnagi piiratud. Mida muud kui rootime ära!

Redshift muudab pikad arvutikasutamised silmasõbralikumaks, sujuvalt ekraani värvitemperatuuri vastavalt päikese asukohale reguleerides. Kuna Eestis on valge aega väga vähe, on see väga mõistlik programmike arvutiga töötavatele inimestele. Päikese loojumisel muutub ekraan sujuvalt punakamaks, et üleminek oleks silmadele pehmem. Päevasel ajal omandab pilt sinaka tooni, et kompenseerida ümbritseva keskkonna valgustugevust.

IPv6 ja privaatsus 14. november 2013

IPv4-tüüpi aadresside puuduse tõttu on välja mõeldud ja tasapisi ka levimas IPv6. 32-biti asemel on aadressid 128-bitised. Sellest viimased 64 bitti on seadme aadress, mis teatud juhtudel tuletatakse väga lihtsa algoritmi teel seadme füüsilisest aadressist.

Linuxi spikker 5. november 2013

Panen kokku spikri, mis aitaks UNIX/Linux-põhiste süsteemide haldamisel abiks olla. Neid käskusid on üsna palju ja aeg-ajalt kipuvad meelest ära minema. Ehk tuleb kunagi hiljem kasuks.

Mõnda aega tagasi kirjutasin, kuidas OpenVPN serverit üles seada. See on päris tülikas protsess, olgugi, et seda tihti teha vaja pole. Dockeri abiga on selle ülesande (küll lihtsustatud, kuid siiski) täitmine imelihtne.

Linuxi konteinerid ja Docker 2. november 2013

Elu tundus imelihtne ja -ilus hetkest, kui DigitalOceani avastasin. Hiljem tuli välja, et andis veelgi paremaks minna. Docker utiliseerib kõike seda, mida on pakkuda Linuxi konteineritel, kuid lihtsustab nende kasutamist oluliselt.

DigitalOcean(jah, see on referral:) pakub suhteliselt soodsat virtuaalserveriteenust. Siinkohal tutvustaks, kui lihtne on luua midagi, mida nemad ise dropletiks kutsuvad. Hinnad algavad 5 dollarist kuus ja server on kasutusvalmis ligikaudu minutiga. Proovitud, kinnitan ja kiidan.

Vanasti sai microsofti operatsioonisüsteemil kasutatud selliseid programme nagu Everest, AIDA, SpeedFan ja teisigi, et arvuti komponentide kohta hea ülevaade saada. Nüüd, kui mu põhiliseks keskkonnaks on Linux, otsisin välja ja panin kokku väikese tüki, kus nimetan mõned võimalused sarnaste tulemuste saavutamiseks.

Paketihaldurid 19. september 2013

Üks mugavamaid asju Debianil ja teistel sellesarnastel distributsioonidel on paketihaldur aptitude, millega saab ühe käsureaga terve hulga pakette paigaldada. Olles sellega harjunud, tunnen end teistel operatsioonisüsteemidel kui vangis. Õnneks on selle jaoks OSX jaoks loodud Homebrew ja Windowsi jaoks Chocolatey.

Rootisin just ühe Android telefoni ja mõtlesin, et kirjutaks selle siia üles, sest jäin tulemusega igati rahule. Tegemist on Samsung Galaxy Ace GT-S5830 nutitelefoniga aastast 2011 ja jooksutas Androidi versiooni 2.3.3.

Arduino arendusplaat maksab mitmeid kümneid eurosid ja iga projekti jaoks eraldi osta seda eriti ei raatsi. Mõttekam on koostada minimaalne vajalik skeem, mis on kordades odavam ja võib ka kodustes tingimustes mõõtudelt väiksem tulla.

Pool aastat tagasi sai D-Link DIR-620 ruuterit mobiilse kuumkohana katsetatud. Kaasasolev tarkvara oli 3G-ühendustega väga ebastabiilne. Isegi kui uusima peale uuendatud sai, kippus ühendus tihti katkema ja ruuter isegi hangus nii, et veebiliidesele ei pääsenud enam ligi ja aitas ainult tehase seadete taastamine. Sellele on lahendus!

Olen kuid püüdnud leida meediaplatvormi televiisorile, millest oleks mugav näiteks filme vaadata. Kunagi aastaid tagasi jäi mulle silma XBMC. Tegu on avatud lähtekoodiga ja suure kommuuniga meediakeskuse tarkvaraga. Asusin katsetama.

Vanemad postitused »